DÜSARTRIA
Düsartria (ingl dysarthria) on närvisüsteemi puudulikust tööst tingitud kõnehäire, mille korral on kahjustatud kõnes osalevate lihaste jõud, liigutuste kiirus, ulatus, ajastus, püsivus ja täpsus. Lihased on kas liiga pinges või lõdvad, lihaste töö ei ole koordineeritud, võivad esineda tahtmatud lihaste kokkutõmbed. Düsartria võib tekkida igas vanuses inimestel.
Mis on düsartria põhjused?
Kui kahjustus tekib looteeas, sünni ajal või varases eas, nimetatakse seda arenguliseks düsartriaks. Kui närvisüsteem saab kahjustada juba arenenud kõnega lapsel või täiskasvanul, on tegemist omandatud düsartriaga.
Arengulise ja omandatud düsartria eristamine on oluline, kuna esimesel juhul mõjutab kahjustus veel arenemisjärgus närvisüsteemi ja teisi arenguvaldkondi, teisel juhul sellist laiemat mõju üldiselt pole.
Arengulise düsartria kõige sagedasemaks põhjuseks on laste tserebraalparalüüs ehk PCI (loe lähemalt siit).
Omandatud düsartria puhul on põhjuseks tavaliselt insult, trauma või progresseeruvad haigused (nt Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi või sclerosis multiplex).
Milles avaldub düsartria?
Lisaks hääldusprobleemidele (nt häälikute moonutamine või nasaalsus) võib düsartria korral esineda neelamis- ja hääleprobleeme (nt hääl on pinges, madal, kare või vaikne). Häiritud võib olla ka köhimine ja naermine.
Düsartria võib inimese kõnet mõjutada väga erineval määral. Kerge düsartria puhul võivad kõnepuuded avalduda ainult kiire kõne puhul. Raske düsartria korral võib arusaadav kõne täiesti puududa või ei suuda inimene üldse häält tekitada.
Spastiline düsartria võib avalduda häälikute moonutamise, pinges hääle, hüpernasaalsuse ja monotoonse kõnena.
Milles seisneb logopeediline teraapia?
Logopeediline teraapia sõltub düsartria põhjustest, vormist, raskusastmest ning inimese suhtlusvajadusest ja east. Kerge düsartria puhul aitab logopeed parandada kõne kvaliteeti. Raske düsartria puhul võib olla eesmärgiks mingigi suhtlusvõime kujundamine.
Loe lisaks siit.