SEKUNDAARSED KÕNEPUUDED
Sekundaarsed kõnepuuded tulenevad mõnest teisest puudest, nt vaimupuudest, õpiraskustest, autismispektrihäiretest, vaegkuulmisest, kehapuudest, aktiivsus- ja tähelepanuhäirest vms.
Vaimupuue
Vaimupuude korral võib kõnepuude raskusaste olla väga erinev.
Kerge vaimse alaarengu puhul ilmnevad suhtluses üksikud iseärasused (nt raskused õppetöös, abstraktsuse mõistmisel ja pikematest tekstidest või jutust arusaamisel). Igapäevasuhtluses ei pruugi võõras puuet märgatagi.
Sügavama puude korral on suhtlemine oluliselt piiratum. Kui inimene ise kõnet produtseerida ei suuda, võetakse kasutusele alternatiivsed suhtlusvahendid.
Loe lisaks siit.
Õpiraskused
Õpiraskuste puhul on häire ühes või mitmes psühholoogilises baasprotsessis, mis on seotud suulisest ja/või kirjalikust kõnest arusaamise ja selle kasutamisega (taju, mälu, mõtlemine ja tähelepanu). Need häired avalduvad lastel olulistes raskustes kuulamisharjumuse, kõne, jutustamise, lugemise, kirjutamise või matemaatiliste oskuste omandamises.
Alates 21. detsembrist 2015 on gümnaasiumis õppivatel hariduslike erivajadustega õpilastel võimalik riigieksamite sooritamiseks taotleda eritingimusi.
Autism
Autism on arenguhäire, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes. Häire ilmneb väikelapseeas. Mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas.
Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, on häire mõju neile väga erinev.
Autsimile omased tunnused on näiteks:
- pilkkontakti puudumine
- kehalise kontakti vältimine
- kõne mahajäämus või selle puudumine
- raskused kõne mõistmises
- korduvad liigutused pea, jäsemete või kehaga
- ärritumine muutuste peale
- suutmatus mängida teistega
Loe lisaks siit.
Kuulmishäired
Kuulmishäiretega inimesteks nimetatakse neid, kelle kuulmine on teatud määral nõrgenenud. Kui kuulmine võimaldab kõne mõistmist, on tegemist vaegkuuljaga. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks isegi kuulmisaparaadi abil, on tegemist kurdiga.
Oluline on kuulmislanguse varane diagnoosimine, et alustada kuuldetaju arendamist võimalikult vara. Väike kuulmislangus jääb tihti diagnoosimata, kuid koolis võib ilmneda, et hääldus on ebatäpne, esinevad häälikupikkuste vead etteütlustes, lapse tähelepanu hajub, ta ei reageeri korraldustele jm.
Kurtuse ja sügavama vaegkuulmise korral õpivad lapsed tavaliselt erikoolis (Tartu Hiie Kool ja Tallinna Heleni Kool). Keskmise ja kerge vaegkuulmise korral saavad lapsed kuulmisaparaadiga hakkama tavakoolis, kuid vajavad logopeedi abi.
Kehapuuded
Kehapuuded avalduvad eelkõige toimetulekupiirangutes, kuid need võivad pärssida ka lapse intellektuaalset ja kõne arengut, seda eriti puuduliku õpi- ja kasvukeskonna korral, samuti kahjustatud kesknärvisüsteemi tõttu (nt laste tserebraalparalüüs, PCI).
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ingl attention deficit/hyperactivity disorder, ADHA) lastel võivad samaaegselt esineda kõne ja keele arenguhäired.
Logopeediline teraapia on väga erinev ja sõltub konkreetse lapse vajadustest. Oluline on teha tihedat koostööd lapse pere, lasteaia ja kooliga ning luua üheskoos lapsele võimalikult sobiv keskkond, mis aitab kompenseerida häirest tingitud puudujääke. Samuti arendatakse vajaduse korral nii kognitiivseid võimeid kui ka kõnelist ja keelelist võimekust.